Venemaa ettevõtja süüdistab Londoni kohtus Bank Sankt Petersburgi (SBP) endale kuulunud äride vaenulikus ülevõtmises. Sündmuste ajal oli panga nõukogu esimees Indrek Neivelt.
- Praeguseks on Indrek Neivelt asutanud Eestis uue panga AS Pocopay, mida ta ka juhib. Foto: Veiko Tõkman
Lugu ise on keeruline ja vastuoluline ning viib meid tagasi aastasse 2006. Venemaa ettevõtjale Vitali Arhangelskile kuuluvasse Oslo Marin Gruppi (hilisema nimega OMG) kuulusid Viiburi sadam, Onega ja Zapadnõi terminal Peterburi sadamas, Viiburi laevatehas, kindlustusfirma Skandinaavia, laevad ja veel muud vara. Arhangelski võttis pangast 4 miljardit rubla laenu ning plaanis investeerida puidutöötlemistehase ja jahtklubi rajamisse ning teistesse projektidesse.
Vaba raha Arhangelskil polnud ning pank müüs osa tema firmade osalused. Arhangelski väitel müüdi aga firmad turuväärtusest madalama hinnaga pangaga seotud struktuuridele. Ettevõtja hinnangul põhjustati talle kahju poole miljardi dollari ulatuses ning ta süüdistab BSP juhtkonda tema äri vaenulikus ülevõtmises. Enamgi, Arhangelski hinnangul kasutas panga üks osanikke, Peterburi toonase kuberneri ja president Vladimir Putinile lähedase Valentina Matvijenko poeg ära ema mõjuvõimu.
Samuti heidab ettevõtja kokkumängu kahtluse ka panga toonasele juhile Alexander Saveljevile. Arhangelski väitel hakati teda pärast seda, kui ta püüdis oma vara tagasi saada, ähvardama. „Meie kohtumisel Saveljeviga 2009. aastal küsis ta mult otse, kas sa uut aastat tahad vastu võtta,“ rääkis Arhangelski.
OMG ettevõtted läksid üle BSP-le ning Arhangelski vastu algatati kriminaalasi. Prantsusmaa on kaks korda keeldunud Arhangelskit Venemaale välja andmast ning pakkus talle poliitilist varjupaika.
Algasid kohtulahingud
2012. aastal esitas BSP Londoni kohtusse hagi, et saada tagasi lisaks varale ka raha, mis Arhangelski oli pangale võlgu jäänud. Ärimees esitas aga vastuhagi BSP vastu, milles nõuab äri kaotusega tekitatud kahju hüvitamist. Seejuures väidab Arhangelski, et toonane Peterburi kuberner Matvijenko sekkus isiklikult 2009. aastal vaidlusesse panga huvides, paludes näiteks muuta Föderaalse Arbitraažkohtu otsust anda ärimehele tagasi Lääne terminal.
„Olukord paistab vaenuliku ülevõtuna. Ettevõtja tegeleb pikka aega äriga, maksab makse, võtab äri arendamiseks laenu, aga pärast seda viib pank täide äri ülevõtu skeemi ning võtab ettevõtjalt kogu vara,“ hindab olukorda korruptsioonivastase võitluse fondi Peterburi filiaali juht Dmitri Suhharev. Tema sõnul on SPB Peterburi kõrgete ametnike taskupank ning seda võib pidada linnavõimu üheks rahastamise keskuseks. Ta toob näiteks, et panga osanike hulka kuulusid toona Sergei Matvijenko, Vodokanali juht Feliks Karmazinov ning Peterburi üks rikkamaid inimesi Vladimir Garjugin. Samuti leiab aktsionäride hulgast endise kuberneri eksabikaasa Vladimir Matvijenko ja endise kaitseministri poja Sergei Serdjukovi.
Neivelt: klient on pahatahtlik
Indrek Neivelti hinnangul, kes oli toona panga nõukogu esimees, on tegu aga pahatahtlikku kliendiga. „Mida rohkem ma loen erinevaid artikleid erinevates väljaannetes, seda suuremaks kasvab mu veendumus, et tegu on Venemaa-vastase propagandaga. Lihtsalt on vaja näidata, kui õudne Venemaa on. Inimesed, kes varastavad raha riigilt või pangalt, sõidavad siis Euroopasse ning jagavad intervjuusid, kui halb seal kõik on. Aga need inimesed ja ettevõtted, kes arendavad seal majandust, nemad on halvad. See pole nii,“ rääkis Neivelt.
„Mõistke, Bank Sankt Peterburg tegeles ja tegeleb klientide teenindamise ja majanduse arendamisega. Meil on 1,6 miljonit klienti ning me teenindame neid ausalt ja korrektselt. Meie jaoks oli alati oluline hea maine. Meil oli mitu suurt probleemi pärast 2008. aasta kriisi, kuid me saime nendega hakkama. Tavaliselt on probleemsed kliendid ausad ja soovivad summa maksimaalselt tagastada. Nagu näete, on erandeid. Mitte keegi pangas ei soovi omada kohustusi lisavaid varasid, eriti kui need maksvad vähem kui laenusumma. BSP nõukogu liige, ameeriklanna, kes esindab EBRDd, ei mõista, kuidas on võimalik, et ajakirjanduses ilmub nii palju valet. Kinnitan, et tegu polnud vaenuliku ülevõtuga. BSP pank ei tegele sellega," rääkis Neivelt.
"2008. aastal algas kriis ja tekkis palju probleeme. Selle ajani oli Venemaa majandus märgatava kasvu staadiumis ning kõik hindasid oma võimeid üle. Paljudel ettevõtjatel tekkisid probleemid. Enamik kliente tegi pangaga koostööd. Me restruktureerisime võlad, kirjutasime osa võlgu maha, vähendasime intresse, et päästa ettevõtteid ja töökohti. Venemaa ühiskond on sotsiaalsem kui Eestis ning inimeste koondamine on äärmuslik meede. Poliitikud vaatavad sulle kõõrdi, kui koondad töötajaid – pigem antakse toetusi, koondamine on durnõi ton. Ühesõnaga me töötasime klientidega, et leida optimaalsed lahendused. Siiski hakkas osa probleemseid kliente vara välja viima, et mitte maksta pangale raha. Üks nendest esitab igasuguseid süüdistusi," selgitas Neivelt.
"SPB panga laenuportfell oli 7 miljardit dollarit. Üks klient, kes jäi pangale võlgu 100 miljonit dollarit süüdistab panka surmapattudes. Teised ei süüdista. Kas see pole imelik? Kui isik või asutus käitub teatud viisil, siis ta käitub just sellisel moel. Meie tegutseme ausalt ja korralikult. Ma tõepoolest ei mõista huvi selle teema vastu. Mitu korda te olete Peterburi Pangast kirjutanud viimase kümne aasta jooksul? Meil (ma endiselt ütlen nii, kuigi juba kaks aastat ei ole panga juures tegev) on väga hea pangatehnoloogia. NFC kaardid, mille varsti võtavad kasutusele Eesti pangad, olid meil kasutusel juba 2013. aasta lõpus. Pank ei saa rääkida oma klientidest avatult. BSP on suurepärane pank ning olen uhke, et minu panus temasse oli märkimisväärne," lõpetas Neivelt.
Seotud lood
Finantsinspektsiooni juhatus määras 27. veebruaril tehtud otsusega Indrek Neivelti osalusel loodud ASile Pocopay reklaamiseaduse rikkumise eest 3000 euro suuruse rahatrahvi.
Kuna ärikinnisvara arendatakse reeglina vaid üürimiseks, on endale A-klassi büroopinna ostmine harvaesinev võimalus, mida edukal ettevõttel tasub väga tõsiselt kaaluda, rõhutab Tallinna südalinnas paikneva
Büroo 31 müügijuht Taavi Reimets ning lisab kogemusele tuginedes, et omanikuna tekib kasu nii kohe kui ka kaugemas tulevikus.